pauso, pausare, pausavi, pausatus:

Verb · 1st conjugation · variant: 1st

Frequency:
Very Rare
Dictionary:
Lewis & Short

pause; halt; cease;

Conjugations

Finite Forms

PersonSingularPlural
1pausopausamus
2pausaspausatis
3pausatpausant

Infinitives

VoiceTenseForms
activepresentpausare
activeperfectpausavisse
passivepresentpausari

Imperatives

active

present
PersonSingularPlural
2
pausa
pausate
future
PersonSingularPlural
2
pausato
pausatote
3
pausato
pausanto

passive

present
PersonSingularPlural
2
pausare
pausamini
future
PersonSingularPlural
2
pausator
—
3
pausator
pausantor

Participles

Perfect Passive Participle

masculine

CaseSingularPlural
Nom.
pausatus
pausati
Gen.
pausati
pausatorum
Dat.
pausato
—
Acc.
pausatum
pausatos
Voc.
pausate
pausati
Abl.
pausato
—

feminine

CaseSingularPlural
Nom.
pausata
pausatae
Gen.
pausatae
pausatarum
Dat.
pausatae
—
Acc.
pausatam
pausatas
Voc.
pausata
pausatae
Abl.
pausata
—

neuter

CaseSingularPlural
Nom.
pausatum
pausata
Gen.
pausati
pausatorum
Dat.
pausato
—
Acc.
pausatum
pausata
Voc.
pausatum
pausata
Abl.
pausato
—

Gerundive

masculine
CaseSingularPlural
Nom.
pausandus
—
Gen.
pausandi
—
Dat.
pausando
—
Acc.
pausandum
—
Voc.
pausande
—
Abl.
pausando
—
feminine
CaseSingularPlural
Nom.
pausanda
—
Gen.
pausandae
—
Dat.
pausandae
—
Acc.
pausandam
—
Voc.
pausanda
—
Abl.
pausanda
—
neuter
CaseSingularPlural
Nom.
pausandum
—
Gen.
pausandi
—
Dat.
pausando
—
Acc.
pausandum
—
Voc.
pausandum
—
Abl.
pausando
—

Supines

accusative: pausatum; ablative: pausatu

Examples

No examples found.